Avinurme valla ajalugu
18. okt. 2008
Rahvapärimustes on Avinurme kohanimi seotud Kalevipojaga. Nii kurtnud Avinurme rahvas vanasti Kalevipojale, et neil kala pole saada. Kalevipoeg võtnud nende häda kuulda ning ajanud Peipsi järvest mööda Avijõge nii palju havisid üles, et nurmed neid suurvee aegu täis saanud. Sellest ajast kutsutaksegi paika Avinurmeks.
Loodus on tinginud selle, et põllumaad ja asustus on koondunud kõrgematele moreeni-kühmudele, soosaartele.Avinurme ümbruses on seetõttu rohkesti saarelõpulisi kohanimesid (Kaevussaare, Sälliksaare, Änniksaare, Tammessaare, Rehessaare jt)

Avinurme valla asutamise aastad ulatuvad üsna kaugele minevikku.
Kindlamad teated pärinevad 16 saj lõpust ja 17 saj teisest poolest. Avinurmes oli 17 saj teisel poolel juba nii tähelepandav asustus, et siia rajati 1666.a.Laiuse mõisa abimõis.
1811.a. hingeloenduse andmeil oli Avinurmes 1937 talupoega (loendati ainult mehed)
1821.a. loendati kogu rahvastik, mille järgi oli 2292 hinge.

1866.aastal, kui talurahvas vabastati, moodustati peamiselt mõisate kaupa, territoriaalsete haldusüksustena vallad. Avinurme valda kuulusid ka Lohusuu rannakülad.
1870.a. jaotati suur Avinurme vald kaheks: Avinurme metsa- ja rannavallaks.
1920.a. moodustati Avinurme kihelkond, mis oli väikseim ja noorim Eestis.
1928.a. kihelkond likvideeriti.
1930.a. oli Avinurme vallas 43 küla, 1931.a.843 talu, millest 326 talundit ca 40% tegelesid puutööga.

1.oktoobril 1950 aastal likvideeriti vallad kogu Eestimaal.Kohapealseteks haldusüksusteks jäid Avinurme, Ulvi, Vadi, Laekannu ja Piilsi külanõukogud, mis allutati Mustvee rajoonile.

13.veebruaril 1992.a. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidium kinnitas taas Avinurme valla omavalitsusliku staatuse.